Jump to navigation
Dán artihkkalis geahččat mánáid ahkejoavkku gaskamearálaš ovdáneami vuođđoskuvlla sámegielohppiin 1.–10.ceahkis áigodagas 2003–2011. Iskkadeapmi čájeha ahte leat hirbmat ollu sámegieloahppit geat heitet sámegieloahpahusas. Birrasiid 20 proseanta vuosttašgielatohppiin, geat vuosttaš klássas álget sámegielain, heitet sámegiel 1-oahpahusain vuođđoskuvlla áigodagas, ja 30 proseanta nubbingielatohppiin heitet sámegiel 2, ja lagabui 40 proseanta ohppiin geat álget sámegiel 3 heitet sámegieloahpahusas. Guorahallan deattuha eanemusat davvisámegiela loguide, go dat leat dan mađe stuorrát ahte sáhttá oaidnit čielga minstara, muhto maiddái julevsámegiela ja lullisámegiela logut leat ovdanbukton ja digaštallon. Sámegieloahpahusa heaitima gohčodan “sámegielain luohpat”, seamma ládje go dárogielagiin geain ođđadárogiella lea leamaš váldogiellan ja leat lonuhan ođđadárogielas girjedárogillii, mii lea gohčoduvvon “ođđadárogielain luohpat”. Guhkes áiggi geahčastagas lea čielggas ahte sámegieloahpahusa heaitin ii leat buorre sámegiela boahtteáigái ja ahte skuvlla rolla lea ealáskahttit sámegiela. Dan dihte livčče buorre jus iskkadeamit čájehivčče sivaid dan sámegiela heaitimii, nu ahte boahtte lávki livčče bidjat doaibmabijuid johtui maiguin unnida dan.
Sámediggi juolluda jahkásaččat birrasiid 35 miljovnna ruvnno ealáhusovdáneapmái sámi guovlluin. Daiguin ruđaiguin dorjot vuođđoealáhusaid ja máŋggalágan ealáhusaid sámi guovlluin; ja maiddái kreatiiva ealáhusaid, duoji ja sámi mátkkoštanealáhusaid muđui riikkas. Ulbmil doarjjaortnegiin lea ovddidit ealáhusaid ja nannet ássama sámi guovlluin. Dát ruđat eai juolo šat buohkaide, go doarjjaortnegiid doaibmaguovlu lea viiddiduvvon máŋgga geardde, ja ekonomalaš rámmat eai leat lassánan. Sámediggi mearridii dan dihte rievdadit doarjjaortnega 2019. Sámedikki ealáhusdoaimmaid doarjjaortnegiid (SED-guovlu) galgá heaittihuvvot ja sadjái galgá boahtit ođđa doaibmaguovlu, mii lea vuođđuduvvon geatnegahtton ovttasbargošiehtadusaide gaskal Sámedikki ja válljejuvvon guovlluid. Ulbmil dainna rievdademiin lea gáržžidit suohkaniid logu, gos leat doarjjavuoigaduvvon ohccit Sámedikki ealáhusdoarjagiidda, ja lea maid ulbmil nannet Sámedikki ovttasbarggu daiguin guoskevaš suohkaniiguin, joatkit oktasašdoaibmabijuid áŋgiruššama ja dan bokte de buoridit eavttuid sámi ealáhusovdáneapmái. Dáinna artihkkaliin gehčče Sámedikki ealáhussuorggi doarjjahálddašeami ja politihkalaš ovdáneami, ja gehčče maid movt dat maŋemus rievdadeapmi sáhttá váikkuhit dan ektui geain lea vejolaš oažžut doarjaga. Loahpas digaštalle man mutto dát rievdadusat vástidit daid hástalusaid mat sámi servodaga ealáhusain leat.
Dát artihkal lea Sámedikki jienastuslogu birra ja movt dat lea ovdánan dađistaga.Jienastuslogus beroštit lunddolaččat buohkat geain juoga man nu ládje lea dahkamuš sámipolitihkain dahje hálddašemiin.Dat mielddisbuktá ahte oallugat sávvet beassat oaidnit jienastuslogu sisdoalu. Nu sáhttit oažžutbuoret analysaid, oaidnit guvllolaš ovdánantreanddaid, sápmelaččaid fárremiid birra ja nu ain.Jienastuslogus lea goitge leamaš okta ulbmil, namalassii ahte galgá leat registtar geat sáhttetjienastit sámediggeválggas. Dan ulbmila ii sáhte dušše rievdadit, vaikko das vel livčče geservodahkii ávki.Sámedikki jienastuslohku lea jeavddalaččat lassánan dan rájes go ásahuvvui 1989, ja dat leaproseanttaid mielde lassánan 2019 rádjái olles 229 proseanttain. Go nie hirbmadit lealassánan, de dađistaga lasiha dat Sámediggái eambbo legitimitehta. Romsa lea dat suohkangos eanemus leat dieđihan iežaset jienastuslohkui, ja Ávjovárri lea fas dat stuorimus válgabiire.Lea beroštahtti oaidnit dan guvllolaš ovdáneami, go dađistaga eambbogat jienastuslogumiellahtuin orrot gávpogiin. Dat sáhttá mielddisbuktit ahte gáibidišgohtet eará politihka, dahjeválljejeddjiin šaddá eará strategalaš fokus.Lea ain vejolašvuohta ahte jienastuslohku lassána, ja danne lea lunddolaš ain lágiditkampánnjaid duollet dalle, earenoamážiid nuoraide ja vuosttaš geardde jienasteddjiide.Eavttut maiguin sáhttá beassat mielde Sámedikki jienastuslohkui leat álo digaštallon ja bohtetmaid álo digaštallot. Lea áibbas dárbbašlaš ahte das leat muhtin eavttut, ja vaikko makkárindál de šattaš dat eavttut, de muhtimiid mielas goitge leat dat boastut. Muhtumin sáhttá boahtitdan dillái ahte jienastuslogu lassáneapmi bisána, goas eanas sisadieđiheamit leatvuosttašgearddejienasteddjiin, seammás go lunddolaččat njiedjá lohku. Dassážii lea vuos ainguhká.
Samiske tall forteller
Tilgjengelighetserklæring
Made by: Ramsalt