«Stádasámij guovdásj bájke» — majt sáme urbanisierima birra diehtep ja goabbelin stádasáme årru? (2023)

Čállit: 
Mikkel Berg-Nordlie
Kategoriija: 
Álbmot
Almmuhanjahki: 
2023
Šládja: 
Artihkal

Gånnå li stádasáme «guovdásj bájke»? Máhttep gusgudik goassak dav diehtet, daj dáhtáj ma miján liuddni? Dát artihkal lájttásit gehtjat nágin tállagáldojtsámij birra, ja konkludieri dajna ahte ij la nav buorredille. Sierraláhkáj jus stádaårroj sámij birra giehttop— ja gå sjaddi ájn vil ienep stádasáme, de sámeálmmuklåhkåma majda sij e fárruj váldeduvá, binnebutja binnebut åvdedi ålles sáme álmmugav. Kvantitatijvadáhtá sámij birra li læhkám (a) iehpedárkkela jamålsudahkes ájge milta mij guosská sáme definisjåvnåhárráj; (b) geografijjalasj såvnåj milta váj moaddasáme ålgoduvvi, ja muhttijn jut dáttja li fáron; (c)sámijt ålgodam dåssju definisjåvnåj ano baktu.Artihkal argumentieri ahte mijá buoremus vædtsakdutkama hárráj, li sámedikkij jienastuslågo, vájku ællaga da ållu perfekt. Låhpan artihkal aj gåvvit makkirstádasuohkana ma littji sámij urbána «guovdásjguovlo» — sihke Sámeednamin ja Sámeednamaålggolin — ja gatját majt politihkkára ja dutke máhttidahkat sáme sebrudagá urbanisierima hárráj.Man urbanisieriduvvam li udnásj sáme, ja makkirurbána guovlojn årru? Dájda gatjálvisájda l gássjelabbovásstádusáv gávnnat gå ihkap lidji jáhkkám. Vuostasjtjuolmma l ahte gatjálvisájn li buojkulvisá majt máhttámoatte láhkáj definierit: «urbanisierim», «urbánaguovllo», ja gájkin åvdemusát «sábme». Nubbetjuolmma l ahte dálásj kvantitatijva dáhtá sámij birraij la ållu buoremus sámij urbanisierimav åtsådittjat.Dán kapihttala vuodo l åvdemusát girjjeAn urbanfuture for Sápmi?(red. Berg-Nordlie, Dankertsenog Winsvold 2022a), namálattjat girje nuppátkapihtalCities in Sápmi, Sámi in the Cities(Berg-Nordlie og Andersen 2022) ja álggokapihtal(Berg-Nordlie, Dankertsen og Winsvold 2022b).An urban future for SápmiNFR-prosjevtaEi urbanframtid for Sápmi?oajvvealmodibme. Prosjevtanságájdahtijma, medijájt ja dokumentajt åtsådijmadajna ájggomusájn ahte galgajma oahppat gåktusáme urbanisierim la politihkkaj, sosiála vidjurijdaja identitiehtajda vájkkudam. Prosjækta lij navtikvalitatijva dutkam nágin fenomiena vájkkudusájda,mij iesj aktu kvantitatijva láhkáj mihttiduvvá.Konklusjåvnå sáme urbanisierima birra ma tjuovvudåssju kvantitatijva dáhtájt galggá agev várrogisátåvdedit. Ajtu l tállamateriálla nuoges buorre vájmáhttep javllat sáme urbanisierimprosæssa ljådon. Máhttep aj várrogisát javllat makkir urbánasuohkana li sierraláhkáj ájnnasa dán aktijvuodan.Dán kapihttalin biedjap åvddån nágin dákkirkonklusjåvnåjt, ja majt galggá mujttet gå dájt låhkå.Vijddásappot galgav vuostatjin oanegattjatkommentierit nágin guovdásj buojkuldagájdefinisjåvnåjt, åvddål lájttálisát gehtjadav náginvuogijda ja gåktu l gæhttjalam sáme demografijjalasjdáhtájt åttjudit. Ja de ájgov — sierraláhkáj navtijut sámedikkij jienastuslågoj dáhtájda vuosedav —oajvvadit nágin vejulasj vásstádusájt gatjálvissajmakkir suohkana li ájnnasabmusa sáme urbanisierimaaktijvuodan. Vuostatjin ájgov tjadádit nuorttarijkajlándajt Vuodna, Svierik ja Suobma — ienemusátVuonarijkav gehtjadav — ja dan maŋŋela Ruossjav.Návti dagáv danen gå Ruossja sámijn la ållu ietjálágásjurbanisierimhiståvrrå gå nuorttarijkaj sáme, ja dilledáhtáj hárráj la ietjálágásj lulle ja alle gaskan.